Mul ei ole sõnu. Õigemini muljeid on nii palju, et ma ei tea, kust otsast alustada..
...kõik algas sellest, et läksime reedel pange..(Pangaea-international meeting point).võtsime õlled, rääkisime juttu ja siis tuli meiega juttu rääkima tsokolaadi mees Stanley – Nigeeriast aga on õppind ja töötab Leuvenis. Pang oli tema lemmik koht tema ülikooli aastatel ja nüüd käib veelgi siin vanu tuttavaid kohtamas. Esmapilgul väga väga tõsine mees, ülikond...mis pärast seal Antwerpeni kuumas ööklubis enam nii sirge ei olnud. Jah, me käisime reede öösel 2he autoga Antwerpenis – Krista ja Pille ja 5 tsokolaadi meest :o)....peale kurba avastust, et enne ülikooli algust on linn ikkatühi mis tühi ja tantsida ei ole kusagil, sest ühtegi ööklubi kui sellist siin ple....ainult baarid ja pubid. Meie, Stanley, Marvin, Valentine, Jevell, Joe võtsime siis suuna Antwerpenisse (minu arust on see Leuvenist suht kaugel aga ajaliselt mingi 35min-t... Belgia on ju nii väike). Klubi oli kuum ja päriselt ka kuum ja nii täis pakitud, et yhtegi vaba ruutmeetrit ei eksisteerinud. Nimeks oli Forever Funky....Pille luges kohe alguses muidugi, et Forever Funny...ja see tõesti oli väga naljakas.
Klubis oli musti rohkemast rohkem...minu silmale väga harjumatu, nagu mtv muusikavideotes. Mõned olid sellised suuremad tegijad...käisid kõik sõbrad läbi ja teretasid niiet vähe ple. Respekt noh! Üldse, meie nüüd Pillega oleme tsokolaadipoiste seas homie’d. Oma värk noh. :o)
Leuven ikka ON rahvusvaheline!
Stanley, nagu juba eespool mainitud töötab nüüd siin, ise on Nigeeriast. Räägib vabalt inglise, hollandi, keskmiselt saksa ja prantsuse keelt ja lisaks kahte nigeeria keelt, ja varsti läheb Manchesteri magistrit tegema. aga muidu on täielik hip-hop vend...eile/täna ikka põhiriietus...suured teksad, müts väga kandilise nokaga ja suur t-särk. Väga muhe. Valentine’l vist vaja veel lõputöö kirjutada, siis ülikooliga ühel pool. Elanud siin juba ammu ja elab siin vist for forever, ka Nigeeriast tegelikult (oi, kui väga huvitav see nende keel on...nagu humunukuhukunapuaa. Ja neile tundub eesti keel mõnikord nagu hiina keeel :o)heee). Marvin saabus Leuvenisse 7 aastat tagasi. Tal vist on juba bakalaureus aga teeb veel ühe ja magistri siin Leuvenis...ehk siis meiega koos kooli:o), ta ise on Lõuna-Aafrika Vabariigist, emakeel on zulu aga inglishit panevad kõik erakordselt hästi. Tal on tütar, kes räägib 3-aastasena juba inglise, hollandi ja zulu keelt. Joe’l on bakalaureus tehtud, nüüd vist tuli Euroopasse reisima. Joe ja Jewell on from da New York City!! Tõsised ameerikased!aga väga lahedad, sõbralikud, viisakad, abivalmid jne.”Ladies, what you wanna do?”....enne üksteist ei teadnud...aga Leuven on väike ja nemad ja meie oleme siin tglt alles natu üle nädalakese olnud. Jewell vist teeb siin magistrit vms...igatahes mingi vahetusasi on..aga peale seda kreisit nädalavahetust oleme Pillega totaalse väga-hea-musta-muusika-sees-peal-vahel...täiega austajad! :o) Eile päeval siis läksime Frankfurti Stanley venna sünnipäevale ...2he autoga...mõlemas hea muusika põhjas...niiet mürtsu ja kärtsu ja pidu algas juba autos. Frankfurdis tegi Stanley meile ka väikese citytouri off koorss...sõime saksa traditsioonilist hot dogi ja täitsa üllatuseks suur vastand Leuvenile – keegi ei osanud seal linnas inglishit. Tüüpiline sakslane, vaatan kinos dubleeritud filme ja elan oma saksa elu ja teised rääkigu ka saksa keelt.
Stanley vend Henry sai siis 29 ja oli rentinud väikese diskosaali...loomulikult enamus shokolaadipoisid ja tõesti nagu videos, mõned ülicoolilt shikid...valged linased viigikad, peenest materjalist triiksärk, viimase peal kingad ja valge kaabu...uuu.u.uu.
Seal me rokkisime kuni viimase hetkeni...kõik olid täiega väsinud lõpuks ja higi voolas ojadena....mustad ikka teavad kuidas ja julgevad tantsida. :o)
Nende puhul on väga väga huvitav see, KUI aeglaselt on tegelikult võimalus kõndida. Tead nad nagu hõljuvad ja umbes 10x aeglasemalt kui meie...ja hommikune kojusõit võttis aega kohe 100ga...kelle gprs ei leidnud signaali ja kellel oli vaja võtmed viia ära, 2 tükki pidi leidma raudteejaama, et Münchenisse Oktoberfestile sõita..veidi Frankfurdist välja sõites, sõime hilist hommikusööki, seltskonnas oli veel tegelinskeid eilselt peolt, elavad ka Leuvenis ja siis tagasisõit oli 3e autoga..nii vahva...gängi värk ;o). Üks nendest ütles eile peol, et ja tead ma olen sind enne näinud. Mul korra kukkus karp lahti, et ega me ju Eestis ei ole, kus kõik-teavad-kõiki, vaid oleme ju Frankfurdis...ja siis tuli välja, et ta oli mind Pangaeas näinud....reedel siis.
Lovely. Ühel nendest Saksamaa kiirteedel, kust me tagasi tulime, oli päris karm liiklusõnnetus juhtunud ja ärkasin selle peale kui umbes 3 kiirabi autot meist mööda sõitis...liiklus seisis umbes 1h ja ikka autouksed valla...muusika..ja Party in the middle of Autobahn – kõrval seisvate inimeste puusad hakkasid ka juba tuure võtma..üks saksa onu oli eriti hakkamist täis..see muusika ON nakatav! Kui liiklus jälle hoo sisse sai, avastasime, et keset kiirteed vedeles üksik frankfurter..ehk siis keegi oli vorsti kiirteele maha unustanud. (Eindhovenist jäi puudu vaid 50kiltsaJ).
Nüüd oleme hirmmmmmmmväsinud, sest siis kui kõik olid juba hommikul kell 6 unne suikunud, otsustas Marvin, et tal on vaja dushi all ära käia ja kuna tal endal seep puudus, koputas kõik uksed läbi küsimusega:”You have soap?” ...lõpuks üks abivalmis pakistaanlane ulatas talle lahkelt oma seebi...mingi suvaline...kes oli ka maganud...aga äärmiselt abivalmis.
Silm kukub kinni, teine juba ammu magab, und!Kriss
